1. VABADUSE HIND

Vaadates kaldale tunnen vaid kurbust,
surm nüüd hellalt paitab mu pead.
Tormituuled ei andesta mulle.
Veel meenutan kõike, mis oli kord hea.

"Kui ükskord ma suren, siis matke mind hauda.
Hiie embusse jätke siis mind.
Tahaksin minagi kord Toonela`jõuda,
see vist ongi vabaduse hind."

Tahaksin näha veel looduse rikkust.
Tahaksin joosta kord koju ma veel.
Salamisi olen manalaikkes
ses külmas hirmutavas merevees...

2. RISTIDE ORI

Surmata sadu ja tappa tuhandeid-
raudsel vaenlasel kindel on siht.
Soovita murda- vähe on neid,
ristide ori see tahab vaid üht!

Kividest kantsid ja terasest uksed
varjamaks kahtlusi südameis:
ei ori jää ootama priiuse kutset
vaid vabaneb mõõgaga raiudes!

Nüüd tõuskem rabade rüpest
ja sirgugem soode sülest!
Me vaen on ärganud unest
eks ristide ori pea sureb!

Valelik jutt ja petlikud mõtted
headuse maskiga varjamas tõtt.
Väärad on sõnad ja reetlikud võtted,
ristide ori see tahab vaid üht!

3. ME TULEME TAAS

Aastad täis piina,
aastad täis ahastust
ei suutnud rivist lüüa,
ei tekitanud kaost

Verised käed verisel mõõgal,
higi palgeil lämmatab.
Ronk veel üksi haljal oksal
langend sõdureid mälestab.

Läbi iidsete väljade
läbi kaunite hiite
küll te raisad näete
me tuleme taas!

Justkui külm tuul torkab hinge
sõda, mis elusid hävitas,
sõda, mis unistusi purustas,
ei unusta seda me eal.

Naised Taara poegi mälestasid
rabadesse põgenesid
võõrast usku põlastasid
surnutele ohverdasid!